Vaheltult enne Kolgata 120. aastapäeva andis vaimulikku julgustust ühepäevane konverents. Osalejaid oli lisaks Kolgata rahvale tulnud Seliselt, Elvast, Antslast, Olevistest jm. Osavõtjad olid jaotunud Kolgata suurde saali paigutatud laudkondadesse: nõnda sattusid omavahel kokku inimesi Eesti eri kandist.
Joosep Tammo rõhutas avaettekandes, et baptistide liidu õpetuse keskne identiteet peab eelkõige olema piibellik, koguduslik, pühitsuslik ja misjonlik. Tammo tutvustas brošüüri „Piibli õpetus EKB Koguduste Liidus“, mille koostaja ta 1990ndatel oli. Sellised piibliõpetuse raamdokumendid jäävad muutumatuks eri ajalooperioodide mitmesuguste tõlgenduste voogudes ja tagavad kristlasele kindla orientiiri. Tammo tutvustas ka liikumisi läbi ajaloo, kus Piibli õpetusele on midagi lisatud või sealt midagi välja jäetud.
Mõned olulisemad mõtted Leho Paldre sõnavõtus „Mida usk on ja mida mitte“: Usul peab olema alus, usk peab toetuma Jumala sõnale. See omakorda rajaneb faktidele: Jeesus tegutses ajaloos ja tõusis üles. Kui usu aluseks pole Piibel, siis see, mida usume, hakkab sõltuma sellest, keda usaldame. Piibli õpetuse mõte seisneb uskumises Jeesusesse Kristusesse ja mitte ükskõik kellesse või millesse. Eelkõige usk ja siis tuleb Issanda kirkus. Usu läbi me saame seda, mis on Jeesuse tahtmisega kooskõlas. Õige jääb usust elama.
Kuulsime Pille Lematsi ettekannet teemal „Mõrad usuvundamendis”. Antsla koguduse õde Lemats töötab kiirabibrigaadi juhina. Ta keskendus oma eriala kaudu igapäevaelu probleemkohtadele: usk elu kriisisituatsioonides, usu leigus, andestamise küsimus, raskused ja patt.
Arno Lehtsaar juhatas noortepaneeli „Usu alustamine koolipõlves“. Kaks tudengit ja üks gümnasist arutlesid: Millel usk põhineb? Miks usud? Mis on usku kõigutanud või mida teed selleks, et usku kinnitada? Vastajate mõtted olid julgustavad, kindlad veendumuses, et usus ollakse õnnelikud ja tahetakse kindlalt valitud teel edasi minna ja kasvada.
Päeva teises pooles rääkisid Tõnu Lehtsaare juhatamisel paneelvestluses kolm koguduse inimest – Merike Vellend, Saamuel Väer ja Aimur Saar – usu juurde jäämisest oma elu kriisisituatsioonides: raskes haiguses, pereliikme surmas, vaimsete praktikate segaduses.
Päeva lõpetas läkitusteenistus „Aare saviriistas”, kus kõlasid kogemuslood külalistelt vennaskogudustest: Seliselt, Antslast, Hiiumaa misjonikogudusest. Rääkijad jagasid oma isiklikke usu- ja elukogemusi, kuidas nad on tundnud end ebatäiuslikena täiusliku Jumala käes.
Suur tänu muusikutele, kes olid üritust tulnud ilmestama Elva kogudusest. Samuti kogu konverentsi juhatamise eest Kaarel ja Mari Adamsonile, rikkaliku toidulaua eest Mae ja Koit Langile ning muidugi peakorraldaja Tõnu Lehtsaarele. Aga eelkõige Jumalale, kes sel ilusal ja sisukal päeval üleüldse toimuda lasi. Mina isiklikult lahkusin õhtul kirikuhoonest vaimus rikkalikult toidetuna ja usus taaskord tugevamalt kinnitatuna.
Mare Sumberg