Alfa kursus on mänginud olulist rolli minu enda usuletulekul. Läbi aastate olen kaasa aidanud eri rollides. Kogen ikka ja jälle, kuidas Jumal mind nende nädalate jooksul vaimulikult kasvatab. Mida Alfa kursus edasi, seda teadlikumaks olen muutunud vastutuse suurusest. Kümne nädala jooksul poevad osalejad alati hinge. Nad jagavad endast ja oma eludest, nii rõõmudest kui muredest. Sa kannad neid palves juba enne nendega kohtumist, aeg-ajalt tuleb mõni osaleja ka aastaid hiljem palves meelde. Teinekord on inimlikult raske endale meelde tuletada, et meie roll võib olla lihtsalt seemneid külvata ja meie ise ei pruugi lõikust näha, kuid seda suurem on rõõm, kui saame olla lõikuse juures.

Seekordne Alfa kursus on olnud mitmes mõttes eriline. Veebruaris ei saanud meist keegi ette näha, kuhu olukord maailmas kuu aega hiljem jõuab. Nii pandi ka Alfa tegevus märtsi keskel pausile. Kuu aega hiljem otsustasime kursusega interneti vahendusel jätkata. Mõned otsustasid selle võimaluse vahele jätta ja avaldasid lootust sügisel uuesti alustada. Samas liitus veebis uusi osalejaid. Kui riik uuesti vaimulikke kogunemisi lubas, kohtusime Kolgatal taas näost näkku.

Ka väljasõit oli sel korral teistmoodi. Kahepäevase väljasõidu asemel kogunesime ühel laupäeval oma armsas kogudusehoones, et kuulata loenguid Pühast Vaimust. Ka sel korral väljendas üks osaleja soovi jätkata oma elu koos Jumalaga. Olen püüdnud ennast ette valmistada, et oleksin valmis olema toeks, kui keegi väljendab oma igatsust Jumala lapseks saada, ja ikka kogen, et on suur ime ja eesõigus selle hetke juures olla.

Väga põnev on olnud osa saada sellest ootamatusi täis Alfa kursusest. Jumal tegutseb riiklikele eriolukordadele vaatamata, Jumala tööd ei ole võimalik panna pausile, Tema ei tee distantstööd ega hoia meiega kahemeetrist vahet. Tema tuleb meie südametesse päris ligi. Jääb üle palvetada, et meil oleks tarkust ennast alati ja igas olukorras täielikult Tema kätte usaldada, olla alandlik ja tundlik Tema juhtimistele.

Kadri Seimar, Alfa grupijuht