Ma tulin usule suuresti tänu oma isale ja Kolgata kogudusele. Isa on mind tagasihoidlikult suunanud ja andnud nõu, milles nüüd tunnen ära kristlikud väärtused. Rohkem kui aasta tagasi kutsus ta mind osalema Kolgata koguduse jumalateenistusel. Teise koguduse liikmena juhtus ta Kolgata teenistusele, mille jutlusi ta mulle kiitis ja soovitas. Alustasin vaikselt tagareas kuulamist ja tulin korduvalt tagasi, sest sõnum tundus õige ja oluline. Pean tunnistma, et alguses ignoreerisin osa kristlusest, sest mulle tundus vastumeelne ja raske seda uskuda. Mind sundis jääma ja pühenduma kristlikku õpetusse selle ilu ja kui palju selles on armastust ja headust. Osalesin Alfa kursusel, mis andis ülevaate kristlikust usust ja innustust iseseisvalt uurida. Alguses lugesin kristlikku kirjandust lihtsa huviga, millega ei kaasnenud usku. Aja jooksul muutus mulle märkamatult Jumal tõeliseks ja elavaks. Ma ei mäleta konkreetset otsust uskuda, aga mäletan avastust, et see usk oli tekkinud nii, et ma ei pannud seda tähele. Minus oli tekkinud kindel teadmine, et Jumal on minuga ja armastab mind. See andis mulle kirjeldamatult sügava rahu ja rõõmu. Mõistsin, kui puudulik ja tühine oli minu varasem elu, kuigi ma siis ei saanud sellest aru. Mul on veel kristlasena palju kasvada, aga olen tänulik, et olen seda teed alustanud ja mulle on antud selleks võimalus armsas Kolgata koguduses. 

Loo autor liitus kogudusega 2022. aastal