Enne Alfa kursusele tulekut olin Kristuse õpetusega kokku puutunud umbes aasta või poolteist. Kõik minu teadmised ja arusaamad põhinesid erinevatel kristlikel jutusaadetel, jutlustel ja põhiliselt raadio piiblikoolil.

Olen pärit suurest ja kokkuhoidvast, kuid mittekristlikust perest. Kuuest õest-vennast kõige nooremana on nad mulle paljus eeskujuks. Nii juhtus ka kirikuskäimisega, et üks vendadest hakkas käima Annelinna koguduses ning võttis mind kaasa. Olin siis 13-14-aastane. Alguses käisin kohal toredate inimeste ja mõnusa kohvilaua pärast, kuid Ilmar Roosimaa juhitud juuniorite suhtlusringides hakkas vaikselt kohale jõudma, mis kristlus üldse on. 2012. aasta kristlikul noortefestivalil Piiblipäevad tegin otsuse võtta Jeesus vastu enda ellu. Samal aastal sattusin ka Kolgata koguduse seikluslaagrisse.

“Dios escribe derecho sobre renglones torcidos” on sügavatähenduslik hispaania ütlus, mille otsene tõlge on: “Jumal kirjutab ühtlaselt üle viltuläinud ridade.” See fraas tähendab, et paljud meie elu parimad ja kõige viljakamad perioodid tõusevad esile (on Issanda poolt “kirjutatud”) näiliselt hallide, isegi lootusetute olukordade keskel. Minu saabumine Kolgata kogudusse on minu jaoks selle ütluse imeline näide. Ma pole enam noor, mul on olnud omajagu pettumusi ja karilejooksnud lootusi. Argentiinas, kus ma sündisin, ja Hispaanias, kust kogu mu pere ja abikaasa pärit on, olid poliitilised traumad tihti toetatud “kristlike” kirikute poolt. See viis mind eemale Jumalast, keda, nagu ma nüüd aru saan, ma kogu oma elu olen otsinud.

Mul on tulnud viimasel ajal väga tugevalt südamesse tänu! Mul oleks nagu silmad lahti läinud kõige selle suhtes, mis Jumal on mu elus teinud.

Kui mul läheb hästi, olen loomulikult tänulik; läheb viltu, ikka tänulik! Korraga vaatab Jumal mulle justkui vastu kõigest, millega tegelen. Nagu mingi salakeel, mida seni ei mõistnud lugeda, aga korraga on see mu ees lahti läinud ja tõesti, ma näen, kuidas Jumal on mu kõrval iga päev. See teeb alandlikuks ja täidab päevad rõõmuga. Ega mured ja probleemid kuhugi kadunud ole, aga need ei mata enam enda alla, vaid rahu on tulnud südamesse. On tulnud julgus loota Jumala peale siis, kui ise ei näe olukordadest väljapääsu.