Isiklikud usulood

Helvi Piispea tähistas aasta alguses 90. sünnipäeva. Lapsest peale on ta elanud Jeesust uskudes. Ta on kaasa teeninud kogudustes Tartus,

Sügisel alustasime Kolgata teenimiskooliga koguduse värskematele liikmetele ja neile, kes alles otsivad oma teenimisrolli – umbes 15 osalejat. Eesmärk oli

“Ja see on teile tunnustäheks: te leiate lapsukese mähitud ja sõimes magavat.” (Lk 2:12) Ka meie leidsime sel aastal ühe

Ma tulin usule suuresti tänu oma isale ja Kolgata kogudusele. Isa on mind tagasihoidlikult suunanud ja andnud nõu, milles nüüd

Minu lugu Jumalaga algas juba ema kõhus, kui ta mind oodates kirikus käis. Kasvades olid kõik minu lähimad sõbrannad pärit

“Kui ma räägiksin inimeste ja inglite keeli, aga mul ei oleks armastust, siis ma oleksin kumisev vasknõu või kõlisev kuljus”

Ma olen pärit kristlikust perekonnast. Ma sain päästetud, kui ma olin 9aastane, kuid mu elustiil ei muutunud väga. 13aastaselt hakkasin

Enne Alfa kursusele tulekut olin Kristuse õpetusega kokku puutunud umbes aasta või poolteist. Kõik minu teadmised ja arusaamad põhinesid erinevatel

Kaks loodet vestlevad emaüsas: „Kas elu pärast sündi on olemas?“ „Ei tea, keegi pole veel tagasi tulnud!“ Lugesin seda toredat