Olime Pärdi päevade raames Pauluse kirikus kontserdil. Mingil hetkel tajus Avo ühes motiivis helilooja südamelööke. Muusika jätkudes hakkasid need kõlama Jumala südamelöökidena. Niisugune asi võib juhtuda Pärdi muusikaga: inimese loomingus, inimese püüdes Jumala poole astub meile vastu Jumal ise. Pärt ongi öelnud: „Sooviksin elada elu koos TEMAGA… minu jaoks tähendab see, et Jumal tuleb mu ellu muusika kaudu.”
Läbi raskete, aastaid kestnud otsingute 1976. a. helilooja loodud isikupärane muusikaline keel tintinnabuli on tugevalt mõjutanud suurt osa nüüdismuusikast. See on ühtlasi Arvo Pärdi sügavalt tunnetatud eluhoiak, mille aluseks on kristlikud väärtused, tõe, ilu ja puhtuse otsingud.
Oktoobri algul käisime meie koguduse seenioridega Loode-Eestis. Meie tähtsaim sihtpunkt oli Arvo Pärdi keskus Laulasmaal. Kõige põnevam hetk seal oli see, kui heliloojat tutvustava loengu ajal astus äkki uksest sisse Arvo Pärt ise. Ta vastas meil parajasti käsil olevale küsimusele tema loomingu allikate kohta, osutades läheduses olevatele riiulitele ja öeldes, et need sajanditevanused kristlikud teosed ongi ta allikad. Siis korjas ta üles kellegi mahakukkunud mütsi ja siirdus edasi. Lihtsus ja täiuslikkus tundusid ta käitumises koos olevat nagu loominguski.
Jõulude ajal on tähtis jõulurahu, nii inimhiges kui rahvaste ja riikide vahel. Meie jaoks muutub tähtsaks Pärdi „Credo” põhimotiiv, kasvava dodekafoonia sisse astub äkki Kristuse sõnum: „Aga mina ütlen teile: ärge pange vastu kurjale kurjaga!”, millele järgneb muusika järkjärguline täielik rahunemine.
Lõpetame Arvo Pärdi lootust andva mõttega: „Jumal on loonud maailma armastuse valemi järgi … seal on vabadus ja kord.”

Avo ja Liivi Rosenvald