Jeesus kasvas tarkuses ja pikkuses ja armus Jumala ja inimeste juures” (Lk 2:52). Jeesuski vajas inimesi enda ümber, et kasvada selleks, kelleks Jumal ta kutsunud oli. Kas seda enam ei vaja enda ümber inimesi meie, et kasvada selleks, kelleks Jumal meid on kutsunud?

Nii nagu iga kasvav organism vajab kasvuks head kesk- konda, nii on Jumala lapse kasvamiseks parim kesk- kond kogudus – meie vaimulik perekond. Selle pere- konna suurimaks rikkuseks on eri eluetappides olevad inimesed, kes kogemusi, rõõme ja muresid jaga- des üksteist toetavad. See perekond palvetab üksteise eest ja tähistab koos pisikesi ja suuri võite. Selles pere- konnas on läbikukkumised ja ebaõnnestumised lubatud, sest need on elu osa. See perekond annab armastuses andeks eksimused ega võimenda neid, võtab avasüli vastu kadunud pojad, teades, et hulkuma läinuna on nad juba oma karistuse kätte saanud ega vaja lisanoomimist, vaid lisaarmastust. See perekond prakti- seerib tasadust ja pikka meelt ja hoiab kokku nii heas kui halvas, võideldes nende eest, kellele liiga tehakse. Selline on perekond, kes võtab endi keskele vastu uusi inimesi kui omasid, sest nad teavad, kui oluline on Jumalas kasvamisel koguduse perekondlik tugi ja toetus. Sellises koguduses kasvame me ise, aga kasvavad ka meie lapsed ja noored – koguduse tulevik – jumalakart- likeks, usujulgeteks ja kõikumatuteks Jumala kompro- missituteks järgijateks, nii nagu oli seda Jeesus.

Daire Tiigivee