2019. aasta tähistab minu jaoks suurt seikluste aastat. Märtsi keskpaigast oktoobri alguseni kõndisin USA lääneranniku mägedes ligi 4300 kilomeetri pikkusel Pacific Crest Trail (PCT) matkarajal. PCT kulgeb Mehhiko piirilt läbi California, Oregoni ja Washingtoni osariigi Kanada piirini ning läbib mitmed kliimavöötmeid. Kõrb, lumised mäed, paksud metsad, suurejoonelised vulkaanid ja hunnitud vaated – see ongi PCT argipäev.

Soov näha ja kogeda Jumala loomingut ajendaski mind seda teekonda ette võtma. Tõsi, oma osa oli ka minus pesitseval ja pakitseval seiklusjanul. Soovisin enam näha ja kogeda Jumalat ning sellise retke ettevõtmine oli hea võimalus oma suhet Jumalaga läbi rõõmude ja murede kasvatada.

Hoolimata imelisest loodusest ei ole PCT nagu jalutuskäik pargis. Selle poole aasta jooksul tekkis paratamatult ka raskeid hetki, mõned neist lausa nii rasked, et olin valmis kohe pileti ostma ja koju lendama. Nendel rasketel hetkedel tajusingi Jumala hoolt ja armastust kõige enam. Tagantjärele mõeldes rääkis Jumal minuga just läbi inimeste, kellega minu teed sel teekonnal ristusid. Näiteks tundsin suurt julgustust, kui avastasin Los Angelesi lendavas lennukis, et istun teise PCT matkalise kõrval. Või tohutut kergendust, kui täiesti võhivõõras proua mulle pärast minu põlvevigastust tasuta öömaja pakkus. Või Jumala hoolitsust selle rännaku kõige raskemal hetkel, kui olin jäänud üksinda, sest minu matkaseltskond otsustas laiali minna, ning Jumal ristas minu tee minu vanade tuttavatega, kellega võisin julgelt oma teekonda jätkata. Nendes hetkedes tundsin suurt tänumeelt ning hinge toitvat Jumalikku armastust. Teadsin, et mul on alati, kellele oma lootus panna.

PCT kõõlub teinekord päris järskudel mäenõlvadel. Avastasin pidevalt, et kaardi järgi peaksin vastas asuval mäeserval nägema rada, kuid seal tundus olevat vaid lahtine kivirusu. Alguses tekitas see minus päris suurt ärevust, kuid igal korral oli rada tegelikult olemas ning selle läbimine (enamasti) ohutu. Avastasin, et see on täpselt nii ka minu elus: kui ette tuleb mingisugune ootamatu takistus või muudatus suures plaanis, siis sageli tundub tulevik tume. Aga Jumal on alati loonud meile raja – teinekord kitsama ja järsema, mõnikord aga laiema ja laugema – mille kaudu ta meid kõigist nendest alguses läbimatuna näivatest olukordadest turvaliselt läbi viib.

Liisi Preedin