Üpris sageli võib kuulda väiteid žanrist „teadus ja Piibel on ju vastuolus”. Lähemal uurimisel selgub sageli, et väitleja on nii teaduse kui ka Piibli tundmises vähem kui pealiskaudne ning väide osutub laenatud klišeeks või paremal juhul lihtsustatud käsitlusel põhinevaks eelarvamuseks. Siin puudub võimalus põhjalikuks juurdlemiseks, annan vaid mõned niidiotsad edasimõtisklemiseks.

Kõigepealt, ükski teooria ei lükka kunagi midagi ümber. Niisugune väide on mõisteline vastuolu. Tõsi, evolutsiooniteooria selle darvinistlikus vormis ei ole kooskõlas sellega, millest räägib Piibel, kuid see pole just eriline probleem. Evolutsiooniteooria ei ole kooskõlas (või on koguni vastuolus) paljude faktide ja teooriatega, mis on tänapäeva teadusele tuntud. Teadusele pakub väga suurt huvi, kuidas tajutav reaalsus on saanud praeguse kuju, ning evolutsiooniteooria ei ole ammu enam ainus ega isegi mitte parim „teaduslik” viis selle selgitamiseks. Evolutsiooniteooria ajutist populaarsust võib osaliselt seletada sellega, et ta võimaldas vaatluse alt kõrvale jätta mõned ebamugavad küsimused. Tänapäeva teadlaste enamus selliseid küsimusi ei väldi. Suure Paugu, unikaalse universumi ja intelligentse disaini teooriad on mõned näited sellest, kuidas teadlased on jõudnud tõsiseltvõetavate küsimusteni loomisest ja Loojast.

Viimaks juhin tähelepanu sellele, et Piibel ei ole loodusloo, geograafia või ajaloo õpik, ehkki selles leiduvaid ütlusi saab mõista ja üllatavalt koherentselt tõlgendada looduse ja ajaloo kontekstis. Rangelt võttes on „teadusega vastuolus” näiteks ka lause: „Kui päike tõusis, kadus laev silmapiirilt.” Päike seisab pigem paigal ja asjad „ei kao” kuhugi. Samas ei ole meil erilist raskust mõista, mida lausega öelda tahetakse. Kui sa oled seni vaid vastuolusid näinud, siis ehk aitasid eeltoodud mõtted sul teadusele ja Piiblile värskema pilguga vaadata.

Jakob Gill