Seda lugu kirjutades ootab mind mõne päeva pärast ees pidulik Alfa kursuse lõpuõhtu. Olles kursuse kõige viimase loengu ootuses, valdab mind kahetsus: Miks ma küll alles sel aastal julgesin selle teekonna ette võtta?!
Tegelikult olen kaalunud ristiusu põhitõdesid tutvustaval Alfa kursusel osalemist ka varasemalt. Peamiselt kartsin, et aega selle jaoks ei jagu või et peale kursust tuleb “kristlaseks hakata”. Kuna möödunud suvel tegin teadliku otsuse seada Jeesus enda elu keskmesse, tundus igati loogiline kristlikku temaatikasse põhjalikumalt süveneda ja kursus lõpuks ette võtta. Kursusel palju viidatud C. S. Lewise mõttele toetudes ongi ju nii, et kui kogu kristlust puudutav ei vasta tõele, polegi sel mingit tähtsust; kui see aga vastab tõele, on see lõpmata tähtis. Muide, minu hirm ajapuuduse või kristlaseks hakkamise ees sai kursuse käigus ümber lükatud. Kursusekaaslaste ja grupijuhtidega suheldes mõistsin, et igaüks on enda teekonnal erinevas kohas ja see ei takista kogumast kursuselt endaga kaasa uusi teadmisi, põnevaid vestlusi ja liigutavaid tunnistusi.
Kursuse lõpus olles võiksin öelda, et kõige enam täienesid minu teadmised just kristluse kui tervikliku eluviisi kohta: millele kristlus toetub, millest kristlane kasvab ning millele pannakse kogu lootus. Kuigi läbi isiklike kogemuste teadsin nii usu, Piibli kui ka Jumala kohta juba nii mõndagi, olid mul jaotusmaterjalid iga kord uusi mõtteid, fakte ja tsitaate täis kirjutatud. Minu jaoks oli loengute jooksul mitmeid avastamise hetki. Sain aru, et elu on Jumala “eriala”. Selle parimal viisil elamiseks on jätnud ta meile enda sõna Piibli näol, mis on siiani maailma kõige populaarsem kirjandusteos. Kursusel edasi liikudes ning Jumala sõnale põhinevaid mõtteid lõimejupi haaval korjates, hakkas elu mõtte sasipundar end ise tasapisi lahti rullima. Eredaim osa kogu kursuselt oli kindlasti väljasõit. See oli lihtsalt nii hea aeg üheskoos ja puudutas paljusid sügavamalt, kaasa arvatud mind.
Ülimaitsvad õhtusöögid, vestlused kaaslastega, loogiliselt üles ehitatud loengud, erinäolised isiklikud lood usuteel ning grupiarutelud – kõik see pani õhtuse aja mööduma kiirelt. Tegelikult sai kogu kursus minu jaoks ootamatult läbi. Tundub, et iga hea asi saab tõepoolest kiirelt otsa.
Võib-olla otsid oma elule “uut algust”, võib-olla soovid saada teada, miks kristlusest üldse räägitakse või oled koguni arvamusel, et kindlasti ei ole sinul kristlusega midagi pistmist. Soovin julgustada Sind igal juhul Alfa kursusel osalema.
Evelin Laul
Eripedagoog, kolme lapse ema