Koguduses tunneme Lea Tennot ikka sellena, kes teisi teenib: ta juhatas pikka aega sotsiaaltööd, hoolitsedes koguduse eakate ja abivajajate eest, külastas kodutute varjupaika. Praegu kohtab teda sageli eestpalvetoa meeskonnas. Kui ta kord nädalas Kolgatal abiks koristamas käib, kostab selle juurde ikka laulu. Jaanuaris tähistab Lea Tenno 80. juubelit.
Mis on sinu jaoks olulisim usus käidud mitmekümne aasta jooksul?
Sündisin kristlikus peres. Oli nõukogude aeg. Vanemad olid vennastekoguduse usklikud. Meditsiinikooli tulles otsisin kohta, kus käia, ja siis sain aadressi Tähe tänava palvelasse, kus asus Kolgata kogudus. Käisin seal ja kord kui eestpalvele kutsuti, oli mul südames, et nüüd ma tahan end Jumalale anda. Hakkasin otsima Jumalaga kontakti ja palvetasime. Aga päris ühe korraga ei saanud veel selgusele, et ma Jumala laps olen ja käisin ikka eestpalvel. Jeesuse nimi sai väga kalliks ja mõistsin, et ei ole meile taeva all ühtki teist nime antud kui Jeesus, kelles meid päästetakse. Sain aru, et selles nimes on mulle õnnistus. Usule tulin, kui olin 15aastane. Tänaseks olen usus olnud 65 aastat.
Mind on alati väga kinnitanud vaimulikud laulud. Ema ja vanaema laulsid mulle juba lapsepõlves palju kristlikke laule. Vanas easki Jumal tuletab lauluga midagi meelde: vahel hommikul hakkab laul mu peas helisema ja kinnitab midagi. Koos ühe teise vanema inimesega, kelle eest ma hoolitsen, me laulame ja palvetame koos – nii saame rõõmu ja usukinnitust.
Minu jaoks on elus olnud tähtsaim Kristuse rist, mille alla võime kõik oma patud ja mured maha panna. Ja ka teistele ristist tunnistada, et ristis on pääste, et Jeesus on meie lunastaja ja tuleb Temast kinni hoida. See on igaühele päästeks. Kõige tähtsam elus on hoida kinni Jeesuse nimest ja Tema ristist, sest nendes on vägi.
Mille poole tahaksid usuteed käies veel liikuda?
Kui vahest tunnen end nõdrana, siis Jeesus jälle kinnitab ja annab just nii palju jõudu, nagu sel päeval vaja on. Igale päevale saab küll Tema armust. Tahaksin veelgi rohkem Jumala sõna õppida tundma ja usaldama, seada oma elu täielikult selle järele, olla tänulik kõige eest. Ülejäänud elupäevadeks soovin, et võiks jumalariigi põllul veel midagi ära teha, mis oleks Jumala auks ja kaasinimeste õnnistuse kasuks, palvetada ja tunnistada Temast. Soovin, et Jeesus annaks mulle veel Temast tunnistamise aega. Et ma ei elaks oma ülejäänud elu tühjalt, vaid saaksin olla veel Tema armu tunnistajaks.
Minu soov kõigile: armastagem üksteist, olgem tänulikud üksteise eest, ka abielus, sest armastus liidab kõiki. See on Jumala suur arm ja and.
Küsitles Mare Sumberg