Püha Vaimu andide kasutamisel võime käituda nagu lapsed, kelle kätte on antud täiskasvanute tööriistad, ent kes päriselt ei mõista nende tegelikku otstarvet ja kasutavad neid töö imiteerimiseks, toredaks vahelduseks (külalisjutlustaja Craig Combsi võrdpilt). Vaimu avaldusi kingib Jumal usklikele siiski tööriistadeks: et edendada täiuslikku armastust (1Kr 13) ja kasvatada kogudust (12:7).

Nelipühaks jõuab lõpule meie koguduse jutlusteseeria „Püha Vaim ja kogudus“. Jagan teiega ühte avastust ja ühte väljakutset, mida olen saanud.

Avastuseks on see, et Jumala sõnas on põhisõnaks Vaimu „avaldus“ ja mitte „and“ (1Kr 12:7). Lisaks andidele kingib Püha Vaim veel teenimisviise ja väeavaldusi. Kui konkreetses olukorras on vaja, siis annab Vaim igale usklikule väeavaldusi või teenimisviise ka siis, kui tal tavaliselt pole vastavat andi: prohvetlikku kuulutamist, väge imetegudeks, tarkusesõna jms. Jumal ei jää ootama, kuni vastava „anniga“ inimene kunagi ehk valmis on. Esmatähtis on kuulekus, paindlikkus Vaimu tuulele – igal teenistusel, palvejalutuskäigul jm. Ande saab Jumal alati(!) juurde anda, valmisolek peab olema aga inimese poolt.

Jutluseseeriast saadud väljakutseks on minu jaoks: „Taotlege vaimuande ja armastust!“ Jumala sõna ei kutsu meid üles „olema ettevaatlikult avatud vaimuandide saamise võimalusele“ (John Piper), vaid olema ise aktiivsed taotlema nii vaimuande kui armastust (1Kr 12:31, 14:1). Kui Vaimu avaldused (sh annid) on meie jaoks vaid mänguasjad, siis pole põhjust neid väga taotleda – on lihtsalt tore, kui Jumal neid aeg-ajalt kingib. Kui need on aga kvaliteetsed tööriistad, ilma milleta ei saa kogudust ehitada ega armastust edendada, siis tasub teha kõik selleks, et neid saada.

Jumal, palun kingi meile kõige paremaid tööriistu! Meil on neid koguduse ehitamiseks vaja. Me lubame, et ei jäta neid riiulile seisma ega hakka nendega lihtsalt mängima.

Kolgata infolehe pastoriveerg, mai 2015