On olnud kaunis suveaeg. Loodus on rõõmustanud meie silma lopsaka õiteilu ning tasa paisuvate viljadega. Soojendav päike ja vihm kosutavad taimi. Me igaüks vajame hoolimist ja julgustamist. Julgustuse Jumal aitab meid, kui seda vajame, ja suunab meid kaaslasi toetama. Võtkem pikemalt aega üksinda või mitmekesi Jumala ees, et teda kiita ja ülistada ning küsida temalt: „Vaata, kas ma olen valuteel ja juhata mind igavesele teele!” (Ps 139: 24).

Meie koguduse üks rikkus on lapsed, kelle arenguks on vaja armastuse soojust ja arukat õpetust. Palvekaardid, mis meile kevadel jagati, julgustasid meid otsima Jumala ees igaüks oma osa, kuidas lastesse panustada. Võib-olla on see eestpalve, lahke sõnaga innustamine või mingil praktilisel moel teenimine.

Tahaksin meile suve lõppu ja algavasse sügisesse kaasa anda mõned Arvo Pärdi tsitaadid, mis viimasel ajal on mind sügavalt puudutanud. Sirvides Joonas Sildre graafilist romaani Arvo Pärdist „Kahe heli vahel”, paotasid helilooja mõtted ust maailmakuulsa muusika loomise tagalasse. Tundsin, et see kehtib ka meie eludes:

• „Põhitöö pole mitte muusika kirjutamine, vaid töö enese kallal. Puhastumine, meeleparandus.”
• „Igasugused hingelised ja kehalised kannatused, rahutus ja rahuldamatus on vähese ja pealipinnalse palvetamise resultaat. Kui tahad alustada uut elu, hakka uuesti palvetama, justkui otsast peale.”
• „Palve on ehitusmaterjal. Palve on looming.”
• „Igal hetkel tee vahekord Jumalaga klaariks. Usu, sa ei kahetse.”

Liivi Rosenvald, juhatuse liige