Mäejutluse lõpuosas seab Jeesus meie ette valiku: Kas kitsas või lai tee? Kui mina koolis käisin, õppisime laulu, mis lõppes nii: Lai, sirge tee kommunismi meid viib. Kommunismi poole me enam ei liigu, kuid kahjuks on inimkond astumas üha laiemale, mugavamale ja kergemale teele. Ei mingeid piiranguid, kõik võivad teha kõike, mis meeldib ja pähe tuleb. Juri Lotman on öelnud lihtsalt ja selgelt: kultuur tähendab piire. Jeesus on radikaalsem: kogu elu kulgegu kitsal teel. Ainult see tee viib eesmärgile, õndsusesse.

Jutlustaja Spurgeon räägib kahest mehest, kelle paat läks ümber Niagaara kosest ülesvoolu. Neil õnnestus kinni haarata kaldal olijate visatud köiest. Siis aga nägi üks neist lähenemas suurt palki ja klammerdus rumalast peast nööri asemel selle külge. Natukese aja pärast kukkus ta kosest koos palgiga alla. 

Kitsas tee on mäejutluse tee. See nõuab enese salgamist, on täis raskusi ja ohte. Aga kui Jumala abiga neist läbi läheme, tunneme elu õiget maitset, saame aru, et just seda Jumal

meilt ootas. 

21-aastane Albert Schweitzer ärkas kaunil kevadhommikul oma vanematekodus ja tajus, kui erakordselt hästi tal elus on läinud ja kui ilus tulevik on ees. Ta oli andekas, teda ootasid muusikateadus, filosoofia ja teoloogia. Äkki aga tuli erakordse jõuga mõte: ma ei tohi võtta seda enesestmõistetavalt, ma pean selle eest maksma, ja mitte mõne mündiga, vaid terve eluga. Kuid läks aastaid, kuni tuli ootamatu selgus, mida ta peab tegema. Lugedes üleskutset, kus otsiti misjonäri Kongosse, mõistis ta: see on mulle. Ta jättis teaduse, õppis arstiteadust ja asus misjonäri ja arstina teenima kongolasi. 1952. a anti talle Nobeli rahupreemia.

Meie käest ei oota Jumal ehk nii drastilisi lahendusi. Kuid Jeesus hoiatab, mis juhtub siis, kui kitsal teel käija püüab seda kuidagi laiendada. Lugegem Mt 7:13-23. Nende Jeesuse mõtete valgel ühinen mõttega: Kuulutage eluga nii palju kui võimalik, aga kui kuidagi teisiti ei saa, siis võtke sõnad appi.

Avo Rosenvald, diakon