Ülemaailmselt kerkisid esimesed baptistikogudused esile 17. sajandil, vastandudes traditsiooniliste kiriku kommetega. Eestis tähistame 24. veebruaril Eesti baptistikoguduste 140. aastapäeva. Tekib huvitav paradoks: meiegi oleme praeguseks osa traditsioonist, nimelt baptistlikust traditsioonist. See traditsioon kujundab meie usulist mõtlemist: mis on evangeelium, kuidas elada pühitsuselu, kuidas peaks toimima usklike osadus, kuidas kokku tulla ja Jumalat ülistada. Pühakiri on küll meie usuelu ülim autoriteet. Aga peame tunnistama, et suurt osa Pühakirja tõlgendusest ei ammuta me iga kord otse Piiblist endast, vaid meie elus olevatest autoriteetidest. See mõte ei ole mõeldud manitsusena, vaid tänuna. Tänu baptistlikele usuisadele on meil kogudus, tänu neile on meil usuvabadus, tänu neile on meil ka rikkalik usutraditsioon, mis väärtustab Pühakirja autoriteeti ja soovib kasvada Kristuse tundmises ja ligimese armastuses.
Baptistipastor ja kirikuloolane Toivo Pilli on välja toonud paar omadust, mis on Eesti baptismi tugevuseks olnud. Esiteks vabaduse andmine: “Mitte ühtlustatud dogmaatikas ja praktikas, vaid just ühtsuse taotlemises keset erinevusi seisneb EKB Liidu koguduste tugevus.” Kogudus koosneb inimestest ja inimesed on erinevad, kuid selles erinevuses peitub rikkus ja ka potensiaal kasvada. Teiseks on Pilli välja toonud hariduse väärtustamise. Kolgata kogudusena hindame seda väga, kuna meie endi juhid on ka Usuteadusliku Seminari regulaarsed õppejõud, kes edastavad usulist õpetust ja Pühakirja mõistmist teistele. Raamatus “Usu värvid ja Varjundid” toob Pilli veel esile, et baptistlik liikumine Eestis on rõhutanud tugevalt pühitsuselu ja seda just lihtsa arguelu kontekstis. Seegi on meie tugevus. Lõppeks on ka Jeesus andnud oma jüngritele korralduse pidada kõike seda, mida tema on õpetanud (Mt 28:20).
Viimaks tasub tänuga meenutada Eesti baptismi esiisasid, kelle ohvrite kaudu on see liikumine saanud hoo sisse. Esimene teadaolev baptist Eestis oli Johannes Schwan Saaremaal. Adam Reinfold Schiewe oli see, kes ristis 24. veebruaril 1884 Haapsalus õed-vennad, kellest moodustus esimene baptistikoguduse. Baptistiliidu esimene president Karl Kaups. Kolgata koguduse esimene pastor Mihkel Oidermann. Oleme Jumalale tänulikud nende eest, kes on olnud meie eel, et sõnum Jeesusest Eesti rahvani jõuaks.
Sander Tulk