Ristimine on järgmine samm inimesele, kes on saanud päästetud – st hakanud uskuma Jeesusesse, saanud andeks oma patu ja kogenud uussündi. “Kes on hakanud uskuma ja keda ristitakse, see päästetakse” (Markuse 16:16). Ristimisega tunnistab inimene selgelt ja avalikult oma elus juba toimunud sisemisest muutust: et ta on hakanud uskuma Jeesusesse ja tahab teda järgida. Ristimine toimub nii nagu Uue Testamendi aegadel: inimene vajutatakse korraks vee alla. See on sümboolne matusetalitus: inimene tunnistab, et ilma Jumalata elatud elu on möödas (see saab maha maetud) ja ta tahab nüüd elada uut elu Jeesust järgides. Soovitame enne ristimist läbida ristimiskooli, selleks et olla teadlik sellest, millele inimene ristimises oma jah-sõna ütleb. Infot järgmise ristimiskooli toimumise kohta saab pastori käest. Jeesuse Jumala Pojaks ja oma päästjaks tunnistamine on niivõrd oluline valik, et ilma sellise usuta pole ristimisel mingit tõelist tähendust. Sel põhjusel ei risti me imikuid, kes ei saa oma  usku ise väljendada. Samuti ei risti me inimesi, kes ei tunnista Jeesust oma päästjana, vaid tahaksid saada ristitud muudel põhjustel (perekondlik traditsioon, kirikusse kuulumine, laulatus vms). Ristimine on oluline samm, ent Jumal on selle seadnud ainult neile, kes on saanud päästetud. Loe lisaks: Mis on ristimine ja kas see päästab?

Pühaõhtusöömaaeg ehk leivamurdmine on seatud kõigile uuestisündinud ja usus ristitud koguduseliikmetele, kelle vahekord Jumala ja kaasinimestega on korras.

Püha õhtusöömaaega korraldame koguduses iga kuu esimesel pühapäeval. Sellega meenutame kõige tähtsamat uskliku elus: Kristuse lunastussurma ja ülestõusmist.

Me õnnistame lapsi, usaldades nad Jumala varju ja juhtimise alla.

Lapsevanemate soovil lepime kokku lapse õnnistamise aja, mis tavaliselt on pühapäevase teenistuse alguses, aga võib olla ka kodune talitus. Tavaliselt toovad lapsevanemad lapse õnnistada esimese eluaasta sees, aga mõnikord ka hiljem.

Kuna tegemist on õnnistamisega, siis ei eelda see vanemate kuulumist kogudusse ja ka lapsest ei saa sellega koguduseliiget.

Me kihlame ja laulatame eeldusel, et noorpaar usub Jumalasse ja õnnistuspalvel on nende jaoks sisuline tähendus.
Pastor Leho Paldrel on ka abielude riikliku registreerimise õigus, mistõttu pole vaja eraldi suhelda perekonnaseisuametiga.

Me vestleme ja palvetame inimestega, kes vajavad isiklikku hingehoidlikku nõustamist.
Seda saab alati teha peale jumalateenistust või ka eraldi aega kokku leppides. Eriliselt on selleks kutsutud koguduse pastor ja diakonid, ent selleks on valmis ka iga usklik inimene, kes on Sulle usaldusväärne.

Me palvetame haigete eest koguduse ühispalves või inimese enda soovil isiklikult käte pealepanemise ja õliga võidmisega.

Me matame lahkunuid Jumala Sõna ja palvega, sõltumata nende usukuuluvusest.