Kui oleks leidunud vähemalt üks inimene

Kui oleks leidunud vähemalt üks inimene

Selle aasta jooksul on toimunud seitse venekeelset noorte naiste õhtut, kus oleme saanud tuttavaks uute inimestega ja rääkinud erinevatel aktuaalsetel teemadel. “Armastus teeb vabaks” oli esimene vestlusteema 2019. aastal. Aprillis käis meil külas perearst, kes juhtis õhtut naise tervise teemal. Arutasime, miks on tähtis jälgida oma tervist ja mida ütleb selle kohta Piibel. Suvel kohtusime mitmete naistega, et mõtiskleda selle üle, kes on õnnelik naine: kuidas olla sellised, kes toovad oma perekonda ja ühiskonda rõõmu ja positiivsust.

Eriliseks kohtumiseks oli septembri lõpus toimunud naiste konverents “Elu kaitseks”. Korraldasime meeskonnaga päevakonverentsi, kus rääkisime abortide teemal. Juhtisime tähelepanu sellele, miks see teema on tähtis just kristlastele ning kuidas vestelda naistega, kes on kokku puutunud antud probleemiga ning kelle elus on tehtud otsustega kaasnenud füüsilised ja vaimsed tagajärjed. Antud konverentsil viis seminare läbi naistetöö juht Viktorija Kostigova Venemaalt, kes tunnistas sellest, mis Jumal on tema elus teinud. Ta kõneles oma isiklikust negatiivsest kogemusest, abortide tagajärgedest ja raskest depressioonist. Viktorija tunnistas kuidas Jumal tervendas tema keha ja vaimu ning kinkis talle veel viis tervet last. Sõnad, mis mind puudutasid, olid sellised: “Kui sellel raskel perioodil, kui ma olin valiku ees, oleks leidunud vähemalt ÜKS inimene, kes oleks mulle öelnud: “Ära tee seda!”, siis ma poleks seda teinud. Mul ei olnud sellist inimest”. Usun, et see ongi meie kui kristlike naiste ülesanne – olla see “vähemalt üks inimene”, kes ütleks aborti plaanivale naisele “Ära tee seda!” või kui valik on tehtud, aitaks naisel leida tee Jeesuse juurde.

Teisel sügiskohtumisel veetsime aega noorte neiudega, et jagada oma ideid sellest, mis on naiselikkus. Tuletasime meelde naisi ajaloost ja Piiblist. Arutlesime, milline võiks olla „ideaalne mina“. 2019. a viimane naisteõhtu toimus 9. detsembril: hubases ja armsas õhkkonnas sai igaüks rääkida oma lemmikraamatust ja mõtetest ning tunnetest, mida see nendes tekitas. Samuti pöörasime tähelepanu sellele, et kõige tähtsam raamat, mis on meile antud ja kus on palju soovitusi meie igapäevaseks eluks – on Piibel.

2019. aasta naistetöö oli meie meeskonnale suureks õnnistuseks. Usun, et ka 2020. aastal saame jätkata tööd Jumala riigi jaoks selles valdkonnas.

Angelina Panenko