Kolm abielupaari moodustasid Tartu esimese baptistikoguduse 1901. aastal. Enne seda oli juba mitu aastat Tartus peetud usklike kogunemisi, mille eestvedajad olid priikogudustest. Esimesed ristimised, kus inimene tunnistas isiklikult usku Jeesusesse ja selle peale vee alla vajutati, toimusidki Tartus 1896. aastal priikogudusliku kuulutuse tulemusel. Oluliseks isikuks oli usklik lesk mõisaproua Margarete von Brasch, kes kutsus oma ruumidesse eri aegadel mitmeid jutlustajaid, oli ärkamisi.
Esimene baptistikogudus moodustati Tartusse elama asunud kolmest abielupaarist: Oidermann, Tomm ja Kilimit. Baptistikoguduse rajamise mõtte algatajaks oli kindralmajor Karl von Tiesenhausen, kes pärines Virumaalt Kohtla mõisast. Kui Tiesenhausen läks 52aastaselt erru, asus ta Tartusse. Ta külastas Laitse mõisat, kus usklik parun von Üksküll pidas vaimulikke koosolekuid. Seal tuli Tiesenhausen usule ja sai usu peale ristitud. Tiesenhausenite majas Tartus hakati pidama vaimulikke koosolekuid, kuhu kutsuti mitmeid jutlustajaid. Tiesenhausen tahtis tööd ametlikustada – peale õigeusu ja luteri kiriku oli Tsaari-Venemaal ametliku tegutsemise õigus ka baptistidel (muud kogudused, sh priikogudused, ei olnud ametlikult lubatud). Nii kutsus ta Pärnu baptistikogudusest Tartusse jutlustaja Mihkel Oidermanni. Oidermann tuligi, pidas 1897. aastast koosolekuid Tiesenhauseni majas. Paar aastat hiljem kolis Tiesenhausen Tartust ära. Tartu I baptisti kogudus moodustati ametlikult 14. juulil 1901. aastal Pärnu koguduse osakonnana. 1908. a sai kogudus iseseisvaks – siis oli koguduses juba 84 liiget. Aastatel 1908-1914 tuli ristimise kaudu kogudusse 118 liiget.
Jäergneva kümnekonna aasta jooksul tekkis Tartusse veel kolm baptistikogudust. Neist kaks ühinesid 1930. aastal – nii jäi järele kolm baptistikogudust: Immaanueli, Kolgata ja Peeteli. Seda aega mäletavad meie praegustest liikmetest veel kaks inimest: Helvi Piispea ja Valve Kõiv. Enne nõukogude aega oli mitmeid tööpunkte maakondades, mõnest said hiljem iseseisvad kogudused: Sadala, Jõgeva, Mooste, Rakke ja Võnnu. Pärast sõda ühinesid Tartu baptistikogudused Tartu Kolgata palvelasse. Praegu on Tartus baptistlikke kogudusi taas rohkem: lisaks pikema ajalooga Kolgata ja Salemi kogudustele on alates 1990ndatest rajatud Annelinna, Risttee, 3D ja ingliskeelne Tartu International Fellowship.
Oleme tänulikud karjaste eest, kes on 120 aasta jooksul vaimulikku tööd eest vedanud: sõja-eelsetel aastatel neljas koguduses Mihkel Oidermann, Jaan Sõrra, Jaan Paidrasson, Jaan Sups, Karl Mühlberg, Karl Kaups jt; ja hiljem ühinenud Kolgata koguduses: Artur Eiman, Imant Ridaliste, Ermo Jürma, Toivo Pilli.
Kaua aega tegutses Kolgata kogudus Tähe 66 asunud palvemajas, mille kogudus ehitas 1931. aastal. Nüüd oleme juba kaheksa aastat palju avaramates kaasaegsetes ruumides Veski tänaval. Jätkame oma põlvkonna keskel Jeesuse rõõmusõnumi kuulutamist: “Kes usub ja on ristitud, see päästetakse!” (Mk 16:16).
Loe ka pikemat Kolgata koguduse ajalugu läbi 120 aasta.
Tähistame Kolgata koguduse 120. aastapäeva piduliku nädalavahetusega. Laupäeval, 16. oktoobril kell 11-17.30 Kolgata konverents “Usu alus” (registreeri). Pühapäeval 17. oktoobril 2021 kell 11 jumalateenistus: jutlustab EKB Liidu president Erki Tamm, muusikaga teenib 3D Tartu koguduse ülistusansambel koos Christopher Kontusega.
Leho Paldre