Koguduste Karika Festival on Kolgata jalkapoiste jaoks suure tähendusega. Oleme turniiril osalenud juba aastaid. Esimestel aastatel mängisime Suigu koguduse alt. Olles kõigist väiksemad, kaotasime kõik mängud, kuid me ei andnud alla ja läksime alati järgmisel aastal tagasi.

Sel aastal panime Kolgatalt välja kaks meeskonda. Mõlemal meeskonnal oli oma eesmärk. Kolgata 1. meeskond läks turniirile eesmärgiga see võita, Kolgata 2. meeskond aga läks pigem mängurõõmu pärast. Nende jaoks oleks juba ühe värava löömine olnud suur edusamm võrreldes eelmise aastaga.

Turniiri tase oli minu arvates tugevam kui kunagi varem. Meeskonnad, kes meile vastu tulid, olid nii füüsiliselt tugevad kui ka tehniliselt osavad. Samas olid ka Kolgata meeskonnad tugevamad kui varasematel aastatel. Eriti üllatas Kolgata 2. meeskond, kes pääses neljaliikmelisest alagrupist edasi.

Sel aastal värbasime meeskonda ka inimesi väljastpoolt kogudust, lootuses, et festivali kristlik õhkkond jätab neile hea mulje. Rõõm oli näha, et mõned neist tulid pärast turniiri ka jumalateenistusele.

Viimastel aastatel oleme Kolgata meeskonnaga Koguduste Karikal üsna hästi esinenud. Kaks aastat tagasi tulime teiseks ning eelmisel aastal saime neljanda koha. Sel aastal suutsime aga karika koju tuua. Finaalis läksime 1:0 juhtima ja hoidsime eduseisu mängu lõpuni. Lisaks võitis meie mängija Joonas nii parima mängija kui ka parima väravaküti tiitli.

Suur rõõm oli sellest, et Kolgatalt tuli Paidesse kaasa mitu autotäit noori. Tore oli koos aega veeta ning mängude vahelistel pausidel vestelda. Üks asi on jalgpalli mängida, teine aga inimestega sõbraks saada ja suhteid luua.

Rõõmustav oli ka see, et turniiri korraldajad jagasid kohapeal evangeelset sõnumit. Oli selgelt tajuda, et tegemist on kristliku üritusega. Au Jumalale, et meie riigis võib toimuda niisugune tore festival.

Andreas Valk