Laagrimõtteid Juhan Javoišilt
Hirmus palju on praegu niinimetatud NEET-noori, kes on sulgunud kodu seinte vahele, ei õpi ega tööta, ei suhtle päris inimestega ega tunne end ligilähedaltki hästi. Enamikku neist kägistab ka ekraanisõltuvus nii rängalt, et ime, et kehal jätkub sitkust veel vastu pidada. Pole ka lohutust, et see on mööduv ealine iseärasus, nii nagu „vana hea“ teismeliste ustepaugutamine. Inimkond pole selle salakavala deemoniga oma ajaloos varem kokku puutunud. Mis edasi saab, on suur küsimärk.
Mu abikaasa Leelo kuulis hiljuti koolitusel väärt mõtet: noorte sassis psüühika aluspõhjus pole mitte ekraanid, vaid hoopis pealerulliv individualismi vaim – iga pere rabeleb omaette, raskuste puhul ei leia laps julgustust ega juhatust eri vanuses sõprade tugivõrgustikult väljastpoolt oma kitsast pereringi. Puudub puhversüsteem, mis päästaks uppumast saamatumad vanemad ja tundlikumad lapsed. Ehkki see oli läbinisti ilmalik koolitus, on sõnum tegelikult vaimulik: kogudus loeb!
Mina võtan koguduse laagrisse alati arvuti kaasa, lootuses näpistada töötunde. Ent peaaegu kunagi ei raatsi seda välja võtta, sest nii palju huvitavat räägitakse kogu aeg. Mõni teine ei saa kuidagi tulema palliplatsilt või järvest. Kes kus nurgas, kõik marineerume need päevad samas laagri – koguduse – mahlas. Vanade elutarkus kandub loomulikul moel noortele ja noorte elujõud vanadele. Pole vaja pedagoogidele ja arstidele nii palju raha kulutada. Ja mis peamine, koguduse puudumist nemad korvata ei suudagi. Kogu moodsast tulevärgist hoolimata.
Jumala igatsus on, et KÕIK maailma inimesed elaksid Kristuse kogudusena – nii nagu karjuse igatsus on, et kõik lambad püsiksid tema ligi ega eksiks metsa, hundile kergeks saagiks. Aga kui karjus plaanib oma lambad viimaks pannile saata, siis Jumala AINUS eesmärk meiega on meie endi jätkusuutlik vaimne ja kehaline tervis. Seda ei maksa kunagi unustada. Ei mingit panni ega muud egotrippi. Ka jumalarahva elus on ränki raskusi – lihalik inimene on väeti ja alati tundub, et mujal on rohi rohelisem. Aga nagu Peetrus ütles: „Issand, kuhu mujale on meil minna?“ Hoiame Piiblist kinni, loeme ja hoiame palves selle mõtet ja mitte ainult sõnu – täpselt nagu tegi Jeesus, meie vend. Siis oleme hoitud nii hästi, nagu see siin saatana valitsetud maailmas üleüldse võimalik on. Parimal võimalikul viisil.