Mis me oleks ilma abilisteta?! Me kõik vajame abilisi. Me kõik oleme ise abilised: julgustades, kuulates, loovalt kaasa mõeldes, palvetades, nõu andes, kaasa rõõmustades, kaasa nuttes, korrigeerides, füüsiliselt aidates. Piibel on täis tuntud ja tundmatuid abilisi. Moosesele olid abiliseks äi Jitro hea nõuga, väejuht Joosua sõdides, Aaron ja Huur palvekäsi üleval hoides, Joosafat kirjutajana. Eakale lesele Noomile oli pikal teekonnal abiks minia Rutt. Barnabas kutsus vaimulikus töös appi Pauluse, kellest endast sai hiljem suur juht. Mõned abilised jäävad alati abiliseks. Mõnest saab tulevikus juht.

Augusti lõpus pidasime koguduse tööharujuhtidega nõu. Palusime igal juhil kaasa võtta 1-2 abilist – väga vahva osadus! Mõtlesin, et see otsekui tegi kahemõõtmelisest pildist kolmemõõtmelise: me olime koos nendega, kes sageli jäävad „pildi taha“ varjule, aga kes annavad pildile sügavuse. Tegelikult on abilisi koguduses muidugi kordades rohkem. Tänu Jumalale kõigi abiliste eest!

Koguduse üks eesmärke on „inimesi valmistada abistamistööle Kristuse ihu ülesehitamiseks“ (Ef 4:12). Olla abiline on jumalariigis suur siht! Kustu teisi teadlikult abiks – sellega sa ehitad jumalariigi tulevikku. Täna Jumalat nende eest, kes on sulle abiks! Ja paku ennast ka ise abiks: leia selleks võimalusi.

Pastor Leho Paldre