Mida tähendab meie pere jaoks jõuluaeg? Meie jaoks tähendab jõuluaeg küünlaid, jõululaule, kodu kaunistamist, külla kutsumist ja ise külas käimist. Aga tegelikult veel olulisemana tähendab see aega mõtiskleda, miks me üldse peame jõule.

Omal ajal, kauges ajas oli pikka aega ette kuulutatud tulevase Messia, Päästja tulekut. Targemad olid osanud arvutada, et kohe-kohe peaks see tulema. Ja siis saabuski aeg – Jeesus-laps sündis, Sõna sai ilmsiks. See, mis seni oli ootusärevus, oli nüüd silme ees nendele, kes seda soovisid näha. See oli sündmus täis rõõmu.

On leitud, et kui vanemad põlvkonnad ei anna võsukestele edasi pärimuse tähendust, on üpris suur oht see kaotada. Kui ei teata, miks mingeid asju tehakse, siis arusaam väärastub, tuleb asemele veider ja kummaline, olgugi et sageli algse sugemetega. See ei kehti mitte ainult jõuluaja kohta. Pühakiri juhatab meenutama: Ma meenutan Issanda tegusid, ma tuletan meelde su imesid muistsest ajast ja ma uurin kõiki su töid ning mõlgutan mõttes su suuri tegusid (Ps 77:12-13).

Minu peres tähistati ka jõule. Jõuluaeg tähendas ikka külas käimist, mõnusat sööki, kingitusi, küünlaid, vast ka kiriku külastamist, toreda kontserdielamuse kogemist. Kust need jõulud tulid või kas neil sügavam tähendus on – kes see seda teab? Kristuse sünd, kristlus on õnneks mõjutanud Euroopa rahvuste kultuure niivõrd sügavalt, et jõuluaeg on siiski kuidagi eriliselt harras ja seda olenemata ilmalikustumisest.

Nii siis, kui meie pere saab kokku Helina vanemate juures ja meil on rootsikeelne õhtu, kui ka siis, kui saame kokku minu ema juures ja meil on märksa kergem eestikeelne õhtu, samuti siis, kui kutsume laiema pere enda juurde, meenutame ikka seda, mis on jõuluaja tegelik tähendus. Kingitused, söök, küünlad on ka toredad, hindamatu on näha meie lähedasi, aga mis on tegelikult oluline? Meenutame siis meie pärimuse algupära! Meenutame, et me tähistame tegelikult Maailma Kuninga, Isandate Issanda tulekut. Me tähistame Jumala Talle, Lunastaja sündi.

Siim Kork, noortejuht ja pastori abi