Esmalt tuleks öelda, et kõik teed ei vii Rooma. Sama pinnapealne müüt on see, et kõik religioonid viivad välja (ühe) Jumalani. Vaatame konkreetselt kõige levinumaid maailmareligioone – need on põhiolemuselt ja eesmärgilt väga erinevad. 

Kristlus õpetab, et on üks Jumal, kes on maailma looja ja elushoidja. Hinduismis on palju jumalaid, kes sünnivad, elavad, surevad ja sünnivad taas jne. Budismis aga isikuline jumal puudub sootuks, õpetuse keskmeks on inimene oma otsingutega. Islamis pole ka kõige ustavamal moslemil täit kindlust selle kohta, kas ta pälvib Allahi heakskiidu või mitte (kui ta just ei hukku Allahi eest võideldes). Judaismi järgi on Jumal õiglane – igaüks saab, mida ta välja teeninud on. Iseasi on muidugi see, kas keegi käsuõpetuse kõiki 613 käsku ja keeldu ka pidada suudab. Kristlased usuvad aga armulikku Jumalat, kelle armastus inimeste vastu on niivõrd suur, et ta oli valmis inimkonna päästmise nimel ise kannatama. 

Ka on religioonide eesmärgid üdini erinevad. Hinduismis on inimese eesmärgiks pääseda vabaks taassündide ringist ning sulanduda ühte maailmahinge Brahmaniga, nagu veepiisk ühineb ookeaniga. Budismis on eesmärgiks nirvaana ehk hinge teadvuse kustumine. Islamis täielik alistumine Allahile. Judaismis püütakse saavutada jumalike käskude ja keeldude täitmine. Kristluses lepitatus andestava Jumalaga ning selle rõõmu jagamine kõigi teistega.

Ühsõnaga, erinevad religioonid on väga erineva õpetusega ja juhivad välja väga erinevatele eesmärkidele. Sestap tasub mõelda, kuhu ise tahad välja jõuda.

Jakob Gill