Uskumine ilma meeleparanduseta on nagu värske värv roostetanud metalli peal. Või nagu puuder vistriku peal. Või nagu ametikõrgendus korruptiivse ametniku kärjääriredelil. Või nagu maasikate istutamine naadipeenrasse.

Jaanipäeval tähistame Jeesuse eelkäija, prohvet Ristija Johannese sünnipäeva. Ristija Johannese põhisõnumiks oli meeleparandus: Jumal tuleb varsti meiega kohtuma! Aga selleks, et olla võimelised ja väärilised temaga kohtuma, tuleb puhastada oma südamed ja muuta oma eluviise. „Valmistage Issandale tee! Kandke meeleparandusele kohast vilja!“ (Mt 3:3,8). Selleks et midagi uut saaks tekkida, on vaja vana saastast ära pöörduda.  

Varsti pärast Ristja Johannest tuligi Jumal inimeste keskele – Jeesus. Ka Jeesus alustas oma kuulutust sõnumiga meeleparandusest: „Parandage meelt ja uskuge evangeeliumisse, sest Jumalariik on lähedal“ (Mk 1:15). Kõigepealt meeleparandus, seejärel uskumine. Meeleparandus on hädavajalik, kui Jumalariik on lähedal. Jumalariik on selline olukord, kus Jumala tahe sünnib ja Jumala seadused rakenduvad täiel määral. Kui inimene ilma oma patust aru saamata ja ilma meelt parandamata satub kokku Jumalariigiga, siis mõistab Jumal tema üle täie rauaga kohut. Kui aga inimene on oma patust aru saanud ja meelt parandanud, siis on Jumalariigiga kokkupuutumine talle rõõm ja rahu. Jumal „ei taha, et keegi hukkuks, vaid et kõik jõuaksid meeleparandusele“ (2Pt 3:9).

Julget meeleparandust ja rõõmsat uskumist – sest Jumalariik on lähedal!

Pastor Leho Paldre