Ilmselt ei ole uus mõte, mille kohaselt Jeesus inimese (ja Jumalana) on tulnud kõikide jaoks. Koguduslikus kultuuris on väljakujunenud hulgaliselt iseenesest mõistetavaid tõekspidamisi ning fraase, mis seda tõdemust kinnitavad. Jeesus sõi koos patuste ja tölneritega, Jeesus tervendas haigeid ja katkiseid, Jeesus võttis vastu neid, kes maailma poolt olid hüljatud. Erinevate lugude kaudu kinnitavad seda meile neli evangeeliumi Uues Testamendis. Kuid oma kaasaegses kultuuris ei suuda me hoomata kuivõrd erakordsed olid Jeesuse ütlused ja teod, millega ta erinevaid inimesi vastu võttis. 

Lugedes Kenneth Bailey raamatut “Jesus Through Middle-Eastern Eyes” (eesti keeles “Jeesus läbi Lähis-Ida silmade”) avab selle autor Jeesuse ütluste ja tegude erinevaid tahke läbi tolleaegse kultuurilise tausta. Ta juhatab ka tähelepanu, kuidas mitmed lood on tabavalt kõrvuti pandud, et illustreerida vaimulikke tõsiasju. Näiteks on Johannese evangeeliumis kõrvuti Nikodeemose ja kaevul oleva Samaaria naise lood. Üks leiab aset öösel (Nikodeemos) ja teine keskpäeval (Samaaria naine). Üks jääb pimedusse, ega mõista Jeesuse kõnelusi (Nikodeemos), aga teine saab valgustatud ja võtab rõõmuga vastu Jeesuse kui Päästja (Samaaria naine). Nii näitab evangelist, kuidas ühiskonna koorekiht ja õpetlaskond on pimestatud tõele, kuid need lihtsad kultuuris taunitud isikud on vastuvõtlikumad Jumala tõele.

Teisalt aga näitavad evangeeliumid ka kuidas need kõrgel positsioonil olevad rõhujad on samuti Jumala armusaanute hulgas. Lugu Sakkeusest on parim näide sellest. Tegu oli maksukogujaga, kes rahvast rõhus. Aga Jeesus võtab just selle rõhuja endale sihikule ja kinnitab talle, et ta peab tema kotta tulema. Kultuuriliselt oli Sakkeuse koda ebapuhas ja juut ei tohtinud minna tölneri kotta. Jeesus ületab need kultuurilised barjäärid ja seekaudu jõuab Jumala arm ka rõhujateni.

Elades Jeesust järgides hoiame meeles, et Jeesus on kõigi jaoks. Ka Pühakiri ütleb Rm 10:13 “Sest igaüks, kes hüüab appi Issanda nime, päästetakse.”

Sander Tulk, noortejuht