Ristimine on osa Jeesuse misjonikäsust: "ristige" ja "õpetage pidama kõike, mida olen käskinud". Ristimine on Jumala (ja koguduse) eesmärk inimesega seni, kuni ta on veel päästmata. Õpetada pidama Jeesuse käske - ülimalt armastusekäsku - on Jumala (ja koguduse) eesmärk iga päästetud suhtes. Täna tuleb juttu misjonikäsu esimesest osast, ristimisest.

Kõike, mis on olemas või saadaval, ei pea veel seepärast tingimata kasutama või ette võtma  Ehk nagu ütleb Uus Testament: „Kõike võib, aga kõigest pole kasu.“ Õpetussõnade 25. peatükk kirjeldab seda veel palju värvikamalt.

Halvad nõuandjad on olemas – neid ei pea kasutama: „Eralda räbu hõbedast, siis tuleb sellest riist hõbesepa käes! Eemalda õel kuninga eest, siis kinnitub ta aujärg õigluses!“ (s 4-5).

Kolgata koguduse ajalugu ulatub 20. sajandi algusse, mil vabakoguduslik ärkamine jõudis ka Lõuna-Eestisse - mitte otse Lääne-Eestist, nagu oleks võinud arvata, vaid suure ringiga Peterburi ja Peipsi-taguste eesti külade kaudu. Tuntuim Tartu baptistipastor on olnud Karl Kaups (fotol), kes enne sõda juhtis Eesti baptistiliitu ja kuulus riigikogusse.

Enne Teist maailmasõda oli Tartus kolm baptistikogudust: üks sai alguse 1901, teine 1906 ja kolmas 1911. Immaanueli koguduse palvemaja põles sõja ajal maha. Peeteli kogudusel ei lubanud nõukogude võim pärast sõda enam rendiruume kasutada. Nii liitusid nende koguduste liikmed ainsasse allesjäänud baptistipalvelasse: Kolgata kogudusse, mille palvela oli avatud 1931. aastal (fotol palvela sisevaade avamispäeval).

Tartu baptistikoguduste põnevast kujunemisest loe pikemalt Uudu Ripsi artiklist "Üks kogudus - kolm ajalugu".