Enne Teist maailmasõda oli Tartus kolm baptistikogudust: üks sai alguse 1901, teine 1906 ja kolmas 1911. Immaanueli koguduse palvemaja põles sõja ajal maha. Peeteli kogudusel ei lubanud nõukogude võim pärast sõda enam rendiruume kasutada. Nii liitusid nende koguduste liikmed ainsasse allesjäänud baptistipalvelasse: Kolgata kogudusse, mille palvela oli avatud 1931. aastal (fotol palvela sisevaade avamispäeval).

Tartu baptistikoguduste põnevast kujunemisest loe pikemalt Uudu Ripsi artiklist "Üks kogudus - kolm ajalugu".

Jeesus Kristus seadis oma järgijatele kaks erilist vaimulikku talitust: usuristimise ja pühaõhtusöömaaja.

RISTIMINE järgneb uuestisünnile: “Kes usub ja keda ristitakse, see saab õndsaks” (Markuse 16:16). See on palve ja tõotus pidada puhast südametunnistust; sümboolne vana elu mahamatmine ristimisvette, selleks et anda maad uuele elule Kristuse järgimises. Tavaliselt läbib ristitav enne ristimiskooli, selles osalemiseks palume pöörduda otse pastori poole. Ristimine toimub Uue Testamendi eskujul vee alla kastmisega. Sellise ristimisviisi tõttu tuntaksegi meid baptistide (piibli algkeeles „ristijate”) nime all.

PÜHAÕHTUSÖÖMAAEG ehk leivamurdmine on seatud kõigile uuestisündinud ja usus ristitud koguduseliikmetele, kelle vahekord Jumala ja kaasinimestega on korras. Püha õhtusöömaaega korraldame koguduses iga kuu esimesel pühapäeval. Sellega meenutame kõige tähtsamat uskliku elus: Kristuse lunastussurma ja ülestõusmist.

Lisaks nendele viime läbi teisi vaimulikke talitusi, mis on aegade jooksul osutunud õnnistuseks.

• Me ÕNNISTAME LAPSI, usaldades nad Jumala varju ja juhtimise alla. Lapsevanemate soovil lepime kokku lapse õnnistamise aja, mis tavaliselt on pühapäevase teenistuse alguses, aga võib olla ka kodune talitus. Tavaliselt toovad lapsevanemad lapse õnnistada esimese eluaasta sees, aga mõnikord ka hiljem. Kuna tegemist on õnnistamisega, siis ei eelda see vanemate kuulumist kogudusseja ka lapsest ei saa sellega koguduseliiget.
• Me KIHLAME ja LAULATAME eeldusel, et noorpaar usub Jumalasse ja õnnistuspalvel on nende jaoks sisuline tähendus. Pastor Leho Paldrel on ka abielude riikliku registreerimise õigus, mistõttu pole vaja eraldisuhelda perekonnaseisuametiga.
• Me VESTLEME ja PALVETAME inimestega, kes vajavad isiklikku hingehoidlikku nõustamist. Seda saab alati teha peale jumalateenistust või ka eraldi aega kokku leppides. Eriliselt on selleks kutsutud koguduse pastor ja diakonid, ent selleks on valmis ka iga usklik inimene, kes on Sulle usaldusväärne.
• Me PALVETAME HAIGETE EEST koguduse ühispalves või inimese enda soovil isiklikult käte pealepanemise ja õliga võidmisega.
• Me MATAME lahkunuid Jumala Sõna ja palvega, sõltumata nende usukuuluvusest.

Ametlikes asjades reguleerib koguduse tööd ja suhteid riigiga koguduse põhikiri, mille viimane redaktsioon on vastu võetud üldkoosoleku poolt 7. märtsil 2004. a.

Kummardada Issandat, Kasva(ta)da vaimuliku küpsuse suunas, soodustada Kuulumist pühade kogukonda, Kuulutada rõõmusõnumit sõnades ja tegudes, Kaasa teenida ligimeste hüvanguks.