Südameasjad on olulised asjad. Kui keegi lähedane inimene läheb ära või ei pööra sulle tähelepanu – siis tunneb inimene valu, südames. Kui midagi on läinud valesti, lausa pahatahtlikult valesti – siis tunneb inimene süütunnet, südames. Kui keegi oluline inimene jääb hiljaks ja ei anna endast märku – siis tunneb inimene muret,südames. Kui sügispäike kuldab kollakas-punaseid lehti ja õhk on nii ebatavaliselt soe novembrikuu kohta – siis tunneb inimene rõõmu, südames. Kui inimene on armunud, siis tunneb ta üht enneolematut helinat, südames.

Ristimine on osa Jeesuse misjonikäsust: "ristige" ja "õpetage pidama kõike, mida olen käskinud". Ristimine on Jumala (ja koguduse) eesmärk inimesega seni, kuni ta on veel päästmata. Õpetada pidama Jeesuse käske - ülimalt armastusekäsku - on Jumala (ja koguduse) eesmärk iga päästetud suhtes. Täna tuleb juttu misjonikäsu esimesest osast, ristimisest.

Kõike, mis on olemas või saadaval, ei pea veel seepärast tingimata kasutama või ette võtma  Ehk nagu ütleb Uus Testament: „Kõike võib, aga kõigest pole kasu.“ Õpetussõnade 25. peatükk kirjeldab seda veel palju värvikamalt.

Halvad nõuandjad on olemas – neid ei pea kasutama: „Eralda räbu hõbedast, siis tuleb sellest riist hõbesepa käes! Eemalda õel kuninga eest, siis kinnitub ta aujärg õigluses!“ (s 4-5).

Kolgata koguduse ajalugu ulatub 20. sajandi algusse, mil vabakoguduslik ärkamine jõudis ka Lõuna-Eestisse - mitte otse Lääne-Eestist, nagu oleks võinud arvata, vaid suure ringiga Peterburi ja Peipsi-taguste eesti külade kaudu. Tuntuim Tartu baptistipastor on olnud Karl Kaups (fotol), kes enne sõda juhtis Eesti baptistiliitu ja kuulus riigikogusse.