Püha Vaimu andide kasutamisel võime käituda nagu lapsed, kelle kätte on antud täiskasvanute tööriistad, ent kes päriselt ei mõista nende tegelikku otstarvet ja kasutavad neid töö imiteerimiseks, toredaks vahelduseks (külalisjutlustaja Craig Combsi võrdpilt). Vaimu avaldusi kingib Jumal usklikele siiski tööriistadeks: et edendada täiuslikku armastust (1Kr 13) ja kasvatada kogudust (12:7).
Tee Jumala juurde leidsin detsembris 2012, kui ennustati maailmalõppu. Hakkasin tookord muret tundma, et kui see tulebki, mis saab mu hingest.
Kolgata koguduse vene osakonna juht, diakon Juri Kobzar (75) on pärit Ukrainast. 32 aastasena jõudis Eestisse. 38 aastat on ta koos abikaasa Ludmillaga (73) olnud Kolgata koguduse liige. Kobzarid on üles kasvatanud viis last, neli poega ja üks tütar. Kaks poega ei ole kristlased. Kolm last on aga Valga koguduse liikmed.
Minu isa hakkas esimesena meie perest 1990ndate alguses käima Tallinna Kalju baptistikoguduses. Sinna võttis ta ka minu ja mu kaks nooremat õde kaasa. Pühapäevakoolis ja noortekatel käisin ma kuni põhikooli lõpuni.
Minu esimene jumalik puudutus oli ristimine esimesel eluaastal Urvaste kirikus aastal 1989. Peale selle mäletan veel lapsepõlves lapatud lastepiiblit, kuid sinnapaika jäi Jumala sõna ja õpetus. Olen alati uskunud Jumalasse, kuid pole olnud teadlik Tema järgi käimisest.
