Minu lugu on pikk, sest ma olen 61 aastat vana. Olen sündinud Siberis Rosentali eesti külas. Seitse aastat elasin vanaema-vanaisa juures ja nendega rääkisin eesti keeles, koolis aga pidin vene keeles rääkima. Hiljem õppisin Leningradis, siis abiellusin ja elasin Ukrainas Kramatorskis 38 aastat. Minu ema on usklik ja õde ka, aga nad on teises kirikus. Ma teadsin terve elu, et Jumal on olemas, aga ma olin Jumalast kaugel. Ma käisin vahel koos ema ja õega kirikus, aga Jumala laps ma ei olnud.

See, et olemas on palju erinevaid kristlikke kirikuid, ei pruugi tingimata puudus olla. Näib, et Jumalal ei ole mitmekesisuse vastu midagi. Miks on nii palju erinevaid taime- ja loomaliike? Sadakond aastat tagasi olid teadlased rõõmsad – nüüd õnnestub maailm ära seletada loetud elementaarosakeste kaudu. Kuid täna nad pole nii õnnelikud: „elementaarseid” osakesi on kogunenud „igas suuruses ja värvitoonis” ning selgust pole saabunud. Küllap üks põhjus paljude erinevate kirikute olemasoluks on see, et on nii palju erinevaid inimesi. Suur mitmekesisus loomingus aga näib viitavat millelegi Looja loomuses.

Esmalt tuleks öelda, et kõik teed ei vii Rooma. Sama pinnapealne müüt on see, et kõik religioonid viivad välja (ühe) Jumalani. Vaatame konkreetselt kõige levinumaid maailmareligioone – need on põhiolemuselt ja eesmärgilt väga erinevad. 

Tuleb nentida, et kiriku ja kristluse ajaloos on tõepoolest asju, mis ei kaunista ei kirikut ega seda, mida kirikuis on õpetatud – ristisõjad on üks neist. Tuleb aga tähele panna, et ristisõjad ega muu sarnane vägivalla kasutamine ei esinda tegelikult seda, mida kristlus õpetab. On kahetsusväärne et „kristluse levitamise” sildi all on oma ambitsioone realiseerida püüdnud väga erinevate huvidega isikud ja liikumised.