Alfa kursus on mänginud olulist rolli minu enda usuletulekul. Läbi aastate olen kaasa aidanud eri rollides. Kogen ikka ja jälle, kuidas Jumal mind nende nädalate jooksul vaimulikult kasvatab. Mida Alfa kursus edasi, seda teadlikumaks olen muutunud vastutuse suurusest. Kümne nädala jooksul poevad osalejad alati hinge. Nad jagavad endast ja oma eludest, nii rõõmudest kui muredest. Sa kannad neid palves juba enne nendega kohtumist, aeg-ajalt tuleb mõni osaleja ka aastaid hiljem palves meelde. Teinekord on inimlikult raske endale meelde tuletada, et meie roll võib olla lihtsalt seemneid külvata ja meie ise ei pruugi lõikust näha, kuid seda suurem on rõõm, kui saame olla lõikuse juures.

„Kui Jumal toob meid päästmisele, siis kõige tähelepanuväärsem asi, mida me näeme, on meie ihade teisendamine. Ta muudab mitte ainult seda, mida me teeme, vaid ka mida me tahame teha. See on Püha Vaimu töö meie sees: „Sest Jumal on see, kes teis tegutseb, et te tahate ja toimite tema hea nõu kohaselt“ (Fl 2:13). Oma uues eluviisis teeme otsuseid, mis aitavad Jumala kavandit kauniks kujundada. Need on meie „tahan“ ja „ei taha“ hetked.“ (Lk 123)

„Ma rõõmustasin, kui mulle öeldi: „Lähme Issanda kotta!”“ (Ps 122:1). 10. maist tohime jälle avalikke teenistusi pidada. 2+2 reegli täitmiseks istume hõredamalt, pereliikmed võivad lähestikku olla. Kuna kõik niiviisi ära ei mahu, siis hajume ka väikesesse saali ja fuajee rõdule.

Nii toimuvad taas teenistused, noorteõhtud ja juuniorid. Alfa kursus jätkub esialgu zoomis, aga võimalusel koguneme Kolgatal. Pensionäride hommikutega maikuus veel ei alusta.

Meil igaühel on oma elukoorem. Mõnikord tundub mulle, et inimese kõige suurem koorem on inimene ise. Aastatega olen hakanud nägema ka seda, kuidas kellegi patt, vale tegu Jumala ees kannab kibedaid vilju järgnevates põlvkondades. Inimelu võimalike koormate nimekiri oleks väga pikk.