Koguduses tunneme Lea Tennot ikka sellena, kes teisi teenib: ta juhatas pikka aega sotsiaaltööd, hoolitsedes koguduse eakate ja abivajajate eest, külastas kodutute varjupaika. Praegu kohtab teda sageli eestpalvetoa meeskonnas. Kui ta kord nädalas Kolgatal abiks koristamas käib, kostab selle juurde ikka laulu. Jaanuaris tähistab Lea Tenno 80. juubelit.
Kristlikus kodus ja pühapäevakoolis luuakse lapsele tema vanusele kohane esialgne ning lihtsustatud (usuline) maailmapilt. Teismeeas, mil kodu ning tihti ka kiriku mõju väheneb, samas meedia, kooli ning sõprade mõju kasvab, puruneb see lihtne, kohati naiivne lapsepõlve usk ning vajab ülesehitamist juba oluliselt paremini põhjendatuna. Kui selles vanuses maailmapildi avardumisega kaasas käiv küsimuste ja kahtluste tulv küllalt ruttu häid vastuseid ei saa, hüljatakse usk Jumalasse, samamoodi nagu see juhtub usuga muinasjuttudesse haldjatest või päkapikkudest.
“Vaata, mina teen hoopis uut: see juba tärkab, kas te ei märka? Ma teen kõrbessegi tee, tühjale maale jõed” (Js 43:19). Aasta alguses on need mõtted omandanud minu jaoks uue tähenduse. Hoogu andis üks usuõde, kes 1. jaanuaril kiriku ukse peal ütles oma elule mõeldes, et küll Jumala teod on suured ja imelised.
Jumala uus ei ole meie uus. See on midagi hoopis teistsugust. Kirjakoha põhjal tundub, et Jumala uus tähendab võimatu võimalikuks saamist. Tema teeb, meie asi on märgata. Kui tahame olla Jumala kaastöölised, siis saame selles, mida Tema teeb, kaasa aidata oma võimeid ja oskusi mööda.
Kuigi minult küsiti uudiskirja jaoks pigem usutunnistust, siis koguduse värske liikmena tuli südamesse soov hoopis jagada, miks me perena just Kolgata koguduse valisime, kui olime mujalt Eestist Tartumaale kolinud.
Usun, et neid põhjuseid on hea ja huvitav teada saada nii kogudusega mitte seotud lugejatel kui ka koguduse liikmetel endil. Viimastel just endale teadvustamiseks, sest olgem ausad – ega heal ajal ei kipu me pikapeale neid väärtusi enda ümber enam märkama. Ja vaatamata meedia pingutustele meile vastupidist sisendada, elame tegelikult tõesti heal ajal – kõik eluks vajalik ja rohkemgi veel on olemas. Nii palju on põhjuseid, miks olla iga päev Jumalale tänulik. Tegime abikaasaga ajurünnaku, mille eest me perena Kolgata koguduses tänulikud oleme ja veendusime, et neid väärtusi on ikka omajagu. Ma ei ei oskaks neid tähtsuse alusel järjestada – kõik on omamoodi olulised ja panen nad punktidena kirja.
Enne Alfa kursusele tulekut olin Kristuse õpetusega kokku puutunud umbes aasta või poolteist. Kõik minu teadmised ja arusaamad põhinesid erinevatel kristlikel jutusaadetel, jutlustel ja põhiliselt raadio piiblikoolil.
