Kui eestlane kuuleb sõna „ristimine”, siis kujutab ta tavaliselt ette pisikese lapse juures läbiviidavat toimingut, kus kasutatakse natuke vett piserdamiseks. Paljudes kristlikes kirikutes viiakse ristimist aga läbi Uue Testamendi aegsel viisil, st ristitakse neid, kes on juba ise otsustusvõimelised, ja seda tehakse veekogus, nii et ristitav vajutatakse korraks vee alla. Nii talitavad mitmesugused vabakogudused, baptistid, nelipühilased, ka õigeusklikud ristivad (lapsi) niiviisi. Veekoguks võib olla looduslik järv, jõgi, meri või ka kunstlik bassein. Paljudes kogudustes, kus ristitakse sel kombel, on ristimisbassein ehitatud kogudusehoone sisse.

Loe edasi...

Üpris sageli võib kuulda väiteid žanrist „teadus ja Piibel on ju vastuolus”. Lähemal uurimisel selgub sageli, et väitleja on nii teaduse kui ka Piibli tundmises vähem kui pealiskaudne ning väide osutub laenatud klišeeks või paremal juhul lihtsustatud käsitlusel põhinevaks eelarvamuseks. Siin puudub võimalus põhjalikuks juurdlemiseks, annan vaid mõned niidiotsad edasimõtisklemiseks.

Loe edasi...

Mida tähendab, et inimene usub? Uskumine tähendab kristluses uskumist Jeesusesse Kristusesse kui päästjasse. See on midagi enamat kui Piiblis ära toodud faktide jaatamine. Usk tähendab enese usaldamist Kristuse hoolde. „Kõigile, kes tema vastu võtsid,andis ta meelevalla saada Jumala lasteks” (Johannese ev 1:12). Usu läbi saab Kristusest inimese päästja, Jumal on talle Isa ja tema sees elab Püha Vaim. Usu läbi saab inimesest Jumala laps. See tähendab, et Kristusesse uskuvad inimesed kuuluvad Jumala perekonda.

Loe edasi...

Sageli võib kohata arvamust, nagu oleks kristlus (või mistahes usk) karguks nõrkadele. Tugev siis mõistagi selliseid karke ei vaja, ta elab „reaalset” elu ega vaja tuge mingisugustelt „väljamõeldistelt”. Viimases punktis on kristlus ühel meelel oponentidega – väljamõeldistest on tõepoolest vähe kasu. Lähemal uurimisel ilmneb, et Jumala „reaalsuse” kasuks on üsna tugevaid argumente, aga see on teine teema.

Loe edasi...

Viimased artiklid