Kaasteelise all mõistame kogudusega liituva inimese usaldusisikut. Juhatuse koosolekul, kus otsustatakse kogu- duse liikmeks võtmine, püüame kokku leppida, kes võiks saada uuele liikmele usaldusisikuks. Tavaliselt tugineb kaas- teelise leidmine juba välja kujunenud suhetele. Kaasteelisteks saadakse mõlema osapoole vabatahtlikul nõusolekul. Kaas- teelisteks olemise eesmärk on toetada koguduse liikmete usulist kasvamist, kaasatust kogudusse ja vältida eemale- jäämist. Kaasteeliste suhe tähendab koos õppimist ja kasva- mist. Kaasteeliseks saades võtavad osapooled vastutuse palvetada teineteise eest, olla teineteisele vajadusel kätte- saadavad, toetada teineteise usulist kasvamist, toetada teineteise kontakti kogudusega, kohtuda mingis vormis vähe- malt kord kuus.

Jeesus kasvas tarkuses ja pikkuses ja armus Jumala ja inimeste juures” (Lk 2:52). Jeesuski vajas inimesi enda ümber, et kasvada selleks, kelleks Jumal ta kutsunud oli. Kas seda enam ei vaja enda ümber inimesi meie, et kasvada selleks, kelleks Jumal meid on kutsunud?

Baptistikogudusi on maailmas väga erisuguseid, vastavalt erinevatele kultuuridele, mille keskel Jumalat teenitakse, kohalikule ajaloole ja ümbritsevatele religioonidele. 24. veebruaril tähistasime 135 aasta möödumist Eesti esimese baptistikoguduse sünnist. See ajendas sõnastama, mis on baptistidele ühisomane (S. Grentzi ja N.G. Wrighti järgi). Igas üksikus punktis on samamoodi-mõtlejaid ka teistes uskkondades, ent nende tunnuste komplekt on baptistidele unikaalne.

Jumala Sõna ütleb: „Tubli naine on palju enam väärt kui pärlid. Kes leiab tema?“ (Õp 31:10). Kes siis on see tubli naine? Kas ta on nagu Saara, Aаbrahami naine, kes oli kuulekas, hüüdes oma meest isandaks? Või Ester, kes võttis enda peale vastutuse oma rahva eest? Või nagu naisprohvet Deboora?