Kolgata hingehoiukonverentsil “Usuproov ja proovitud usk” kõneldi 19. oktoobril põnevatel teemadel, millega meist igaüks elu jooksul kokku puutub. Räägiti depressioonist, tööstressist, väljakutsetest ja muredest suhetes ja perekonnas ning ka erivajadustega inimeste keskel. Toimus paneeldiskussioon, kus räägiti oma kogemustest igapäevaelu usuvõitlustes. Iga kõneleja pani kaasa mõtlema ja endasse vaatama, tegema järeldusi ja mõtlema olukordade põhjustele.

Loe edasi...

Kooliealiste laste üritus “Päris lood ja ööbimine kirikus“ toimus Kolgata hoones esimest korda 4. oktoobril. Ürituse mõte on lihtne: et lapsed kuuleksid päris lugusid päris inimestelt (kes praegu elus on) pragusest ajast. Esimesel üritusel oli külaliseks Kairi Tõkke Pärnu “Sool ja Valgus” kogudusest. Intervjuu vormis saime kuulda, kuidas ta usuni jõudis, kuidas ta suhtleb Jumalaga ning palju erinevaid lugusid sellest, kuidas Jumal on saanud teda eelkõige tervendamisanni kaudu kasutada teiste inimeste aitamiseks. Lastel oli võimalik küsida küsimusi ning tulla eestpalvele. Seda võimalust ka kasutati. Lisaks mängisime, sõime, vaatasime filmi ning veetsime koos aega. Öörahu oli välja kuulutatud südaööks.

Loe edasi...

Küpse usu eeskujuks toob Piibel Aabrahami. Aga Aabraham elukäiku vaadates tuleb tunnistada, et ta polnud usukangelane mitte kogu elu. Raske on öelda isegi seda, et tal oleks olnud pidevalt kasvav usk. Sageli oli ta usk märkimisväärselt nõrk.

Jumal kutsus Aabrahami alles 75aastaselt (me ei tea midagi tema usust enne seda): Mine oma kodumaalt ja suguvõsast maale, mida ma sulle näitan. Aabraham läheb, aga nii palju ta siiski Jumalat ei usalda, et kogu suguvõsa maha jätta. Ta võtab kaasa terve karavanitäie kodakondseid, sh vennapoja Loti pere.

Loe edasi...

Taas on meie kogudus ühe Õunaõuepäevade kohvikupäeva korraldamise kogemuse võrra rikkam ning võime suure tänutundega sellele tagasi vaadata.

Meie igatsus selle ürituse eel oli, et meil oleks tarkust toimetada Tema tahtmist mööda. Me ei tahtnud korraldada kodukohvikut mingist maisest edevusest, vaid soovisime, et Jumal oleks selle ettevõtmise tuumaks ning meie ja meie külalised võiksid kogeda Jumala au ja suurust. Meie igatsus oli, et võiksime seda kõike teha üksmeelse Jumala perekonnana, Kristuse ihuna. Mitte selleks et “arututes kogustes” küpsetada, vaid jagada Jeesuselt saadud armastust. Avades oma kiriku õue, kodu ja südame linnarahvale, saime jagada nendega parimat, millest ise oleme osa saanud, tutvustada koguduse tegevusi ja olemust.

Loe edasi...

Viimased artiklid

  • Viimased

  • Populaarsed