Mis teeb baptistidest baptistid?

Baptistikogudusi on maailmas väga erisuguseid, vastavalt erinevatele kultuuridele, mille keskel Jumalat teenitakse, kohalikule ajaloole ja ümbritsevatele religioonidele. 24. veebruaril tähistasime 135 aasta möödumist Eesti esimese baptistikoguduse sünnist. See ajendas sõnastama, mis on baptistidele ühisomane (S. Grentzi ja N.G. Wrighti järgi). Igas üksikus punktis on samamoodi-mõtlejaid ka teistes uskkondades, ent nende tunnuste komplekt on baptistidele unikaalne.

Tänu on iga venna ja õe eest Kristuses ning kõigi pühendunud kaastööliste eest. “Vagale on tasuks õnnistus Issandalt” (Jeesus Siirak 11:22)

  • Ristimine on vabatahtliku usu märk. Ristimine ei oma mingit tähendust, kui see pole vabatahtlik ja kui sellele ei eelne ristitava meeleparandus ja usk.
  • Kogudus koosneb uskujatest. Liikmelisus on teadlik ja jätkuv valik elada Kristuse jüngrina.
  • Iga usklik on preester. Koguduseliikmed ei jagune vaimulikesse seisustesse. Igal usklikul on võime tunda ära Jumala tahtmine.
  • Kohalik kogudus on autonoomne. Usklikel kokkutulnuna on Jumalalt antud pädevus tunda ära Kristuse tee oma koguduse jaoks.
  • Pühakirja ülimuslikkus kõigis usu ja eluviiside küsimustes. Pühakirja autoriteet on normatiivne.
  • Kiriku ja riigi lahusus. Kirik ja riik on kaks erinevat võimu: esimene põhineb vaimulikul autoriteedil, teine sunnimeetoditel. Mõlemad on Jumala seatud koos oma volipiirkondadega.
  • Kaks Issanda seadmist. Ristimine ja pühaõhtusöömaaeg, mille Kristus seadis ja milles osaledes kogudus väljendab usku nähtavalt.

„Ma palvetan, et teie armastus üha enam ja enam kasvaks tunnetuses ja kõiksuguses kogemises olulise kindlaksmääramiseks...”
(Fl 1:9-10).

Leho Paldre

Terve märtsikuu infoleht